Portsjonkõrvits "Amazonka"

Portsjonkõrvits "Amazonka".
Varajane põõsasjas sort. Periood tärkamisest viljade täieliku valmimiseni on 80–88 päeva. Peamine vääntaim kuni 1 m.
Vili on ümar, sile, erkoranž, kergelt märgatavate valgete triipudega. Kaal 0,6–1,5 kg. Viljaliha erkoranž, krõmpsuv ja magus.
Universaalne kasutus.

* KASVATAMISE ERIPÄRAD.
Kõrvits on soojalembene kultuur. Ta vajab mitte ainult mullaniiskust, vaid ka õhuniiskust. Taimel on võimas juurestik, mis ulatub sügavale mulda. Kõrvits ei talu seisvat vett, seetõttu on parem istutada see kõrgemale kohale. Ta kasvab suurepäraselt mitte ainult tavalisel pinnasel, vaid ka sõnnikupeenral.
Istutuskoht valitakse päikeseline ja muld väetatud. Kuna kõrvits võtab palju ruumi, on parem istutada see aia äärde, suunates väädid tara peale. Põõsasvorme kasvatatakse peenardel, suunates väädid puude alla.
Kõrvitsaseemned idanevad kaua ja taim areneb pikalt (120–140 päeva). Seetõttu on kõige parem kasvatada seda ette kasvatatud taimede kaudu. Seemikute külvamist alustatakse 25–35 päeva enne avamaale istutamist.
Parem on külvata mitte kastidesse, vaid eraldi topsidesse, sest kõrvits talub ümberistutamist halvasti. Seemikuid kastetakse sooja veega (+25°C) ja väetatakse 1–2 korda mineraalväetistega (1 supilusikatäis 5 l vee kohta). 
Eestis istutatakse seemikud peenrale 10.–12. juunil, katte alla 20.–25. mail. Parem on istutada kõrgetele peenardele (20–25 cm).
Kui sa ei suutnud seemikuid kasvatada, külva seemned otse avamaale (kuid mitte varem kui 25. mail). Leota seemneid eelnevalt vees või idanda niisketes saepurudes kuni väikese juuretipu ilmumiseni. Külvisügavus 8–12 cm.

HOOLDUS.
Kõrvitsa hooldus seisneb kastmises, väetamises, kobestamises, multšimises ja põõsa kujundamises. Kastetakse harva, kuid ohtralt.
Õitsemise ajal piiratakse kastmist veidi. Et õietolmu õitelt mitte maha pesta, kastetakse juure alla istutusauku. Kaks nädalat pärast istutamist väetatakse taimi sõnnikuleotisega (1 ämber taime kohta), millele lisatakse lahjendatud nitrofoskat (2 supilusikatäit). Väetamist korratakse 15 ja 30 päeva pärast.
Kui kõrvitsa vääte mitte näpistada, võivad need kasvada 5–7 meetrini. Palju toitaineid läheb rohelise massi kasvuks, tekib palju väikeseid kõrvitsaid, mis ei jõua küpseda.
Hea saagi saamiseks tuleb taim kujundada 1–3 varreks, jättes igale 1–2 vilja. Kui peavars on 1,5–2 m pikkune ja sellel on 1–2 viljakinnitust, näpistatakse väädi tipp, jättes viimase vilja järel 4–5 lehte. Külgvääte jäetakse 1–2, ülejäänud eemaldatakse. Alles jäetud vääte võib mullaga katta ja maapinnale kinnitada. Need juurduvad kergesti ning viljad saavad rohkem toitaineid ja valmivad kiiremini. 
Kõrvitsaid koristatakse kuiva ilmaga 1.–15. septembrini, lõigates need koos varrega. Mitte mingil juhul ei tohi kõrvitsat tõsta varrest — see võib ära murduda ja säilitamisel võib kõrvits mädanema minna. Optimaalne säilitustemperatuur: +5…+8°C. Kõrvitsad säilivad hästi ka toatingimustes, kui neile ei lange otsest päikesevalgust. Kui sobivaid säilitustingimusi pole, töödeldakse kõrvitsaid: külmutatakse, kuivatatakse, keedetakse moosi ja suhkrustatud puuvilju. Parimad viljad jäetakse kevadeni seemneteks.ta online kohaletoimetamisega.